Elamusaasta on ettevõtmine, mille raames jagavad tegusad inimesed aasta läbi Eesti koolilastega oma suurimaid loomingulisi elamusi.
Elamusaastat korraldab Eesti Kultuuri Koda
Ettevõtmist esindab Jan Kaus.
Elamusaasta on Eesti Kultuuri Koja idee ja Koja hariduskultuuri töögrupi ettevõtmine, mille eesmärgiks on suurendada kunsti ja kultuuri mõju haridussüsteemis. Elamusaasta projekti raames on kavas lähetada tavatult suur hulk loomingulise tausta või huvidega inimesi Eesti koolidesse esinema. Teistest sarnastest ettevõtmistest eristab Elamusaastat joon, mis kajastub ka selle nimes – keskendumine elamusele. Külaskäikude mõte on tekitada regulaarne sündmustesari, mille kaudu saavad inimesed rääkida neist loomingulistest elamustest, mis on nende identiteeti sügavalt vorminud ja mõjutanud – olgu tegemist siis etendusega, heliteosega, filmiga, raamatuga või millegi muuga. Sedasi tõuseb loomingulisus Elamusaasta leitmotiiviks.
Allpool mõned Elamusaasta olulised aspektid.
Elav kontakt. Elamusaasta põhivormiks on vestlus külalise ja õpilaste vahel. Külalisteks on inimesed, kes on oma tegevusega olnud laiemalt innustavaks eeskujuks. Eesmärgiks on elav ja vahetu kontakt. Seetõttu on oluline, et auditooriumide mahud ei paisuks liiga suureks, et välditaks n-ö massloengu formaati. Võtmesõnadeks on isiklik kontakt, julgus reageerida, kaasa ja edasi mõelda.
Mastaapsus. Elamusaasta idee kohaselt tuleb ettevõtmisse kaasata võimalikult palju oma alade aktiivseid inimesi ja teisalt võimalikult palju koole (sel moel võimendub ka Elamusaasta regionaalne aspekt). Kuna juba gümnaasiume on Eestis ligi 250, siis toob see kaasa suure hulga inimeste kaasatuse. Lisaks osalejate arvule on Elamusaasta mõeldud kogu õppeaasta vältavaks, nii et külaskäigud ja kohtumised leiaksid aset aastaringselt. Samuti on Elamusaasta mõeldud mitte ühekordse projektina, vaid ilminguna, millest võiks saada loomulik traditsioon, koolielu rikastav tegevus, mille kaudu mõjutada noore inimese arengut.
Kaasatus. Elamusaastaga kaasneb mitmeid võimalusi, mis aitavad süvendada ja suurendada kõikide osapoolte kaasatust. Seda kahes plaanis:
- Esiteks esinejate suunalt. Elamusaastaga püütakse viia praktikas ellu Eesti Kultuuri Koja üht juhtmõtet – loominguliste ja ühiskondlike valdkondade vahelisust ja ülesust. Vahest just seetõttu ei osalegi ükski esineja Elamusaastal üksi. Esinejaid on alati kaks ning iga paarisrakend koosneb kahe erineva valdkonna inimesest. Kuna esinemiste leitmotiiv on loomingulisuse tähtsus ja tähendus inimese elus, siis suunab see esinejaid mõtlema ka oma valdkonnast väljaspool – näiteks teatriinimene ei pea ainult rääkima teda mõjutanud lavastustest, vaid ükskõik millisest loomingulisest teosest või sündmusest.
- Teiseks kuulajate suunalt. Elamusaasta ei tohiks jääda vaid ühesuunaliseks tegevuseks, kus aktiivne esineja edastab sõnumi passiivsele kuulajale. Elava kontakti aspekt aitab kindlasti kaasa esineja ja kuulaja vahelisele dialoogile, kuid Elamusaasta raames on kavas suurendada kuulajate aktiivsust ka teiste meetoditega. Ühe idee kohaselt on kavas paluda kooliõpilastel ja õpetajatel püüda sõnastada enne esinemisi nende mõtteid loomingust ja loomingulisusest. Nii tekib reaalne võimalus koguda koolide ja Elamusaasta vahelises koostöös kokku laia taustaga materjal, mis annaks aluse suurematele üldistustele ja aitaks paremini kaasa Elamusaasta enda kvaliteedi tugevdamisele.
